Bandsintown FistBandsintown Text
Search for artists and concerts
Search for artists
Hamburger Menu Icon

Aida . Mati Palm 75!

Feb 10th 2017 @ Rahvusooper Estonia, Tallinn

Tallinn, Estonia
I Was There
Friday, February 10th, 2017
12:00 PM
Rahvusooper Estonia, Tallinn
Tallinn, Estonia
AIDA
Giuseppe Verdi ooper kahes vaatuses
Antonio Ghislanzoni libreto Auguste Mariette’i stsenaariumi järgi
Maailmaesietendus 24. detsembril 1871 Kairo Ooperiteatris
Esietendus Rahvusooperis Estonia 22. jaanuaril 2016

Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega
Kestus 2 t 50 min, üks vaheaeg
Lavastaja soovitus: 14+

28.01.2016 etendusele eelneb infotund asjatundjatega Sinises saalis algusega 18.00. Infotund on tasuta.

Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Risto Joost
Lavastaja: Tobias Kratzer (Saksamaa)
Kunstnik: Rainer Sellmaier (Saksamaa)
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Koreograaf: Hedi Pundonen

„Kui keegi oleks mulle paar aastat tagasi öelnud, et kirjutan Kairo Ooperiteatri avamiseks ooperi, oleksin talle öelnud, et ta on hull,“ kirjutas Verdi 1870. aastal. Ometi sai hullus teoks ja Egiptuse asevalitseja Ismael Pasha tellis oma karjääri ning kuulsuse tipul olevalt heliloojalt ooperi. „Aidas“ on ühendatud grand opèra ja Egiptuse vaaraode ajastu suurejoonelisus, võimas ja haarav muusika ning kirglik lugu armastusest.

Egiptlased on etiooplastega sõjajalal. Egiptlaste väejuht Radames on aga armunud sõjavangina kaasa toodud Etioopia printsessi Aidasse, kes peab valima armastuse vahel oma kodumaa või Radamese vastu. Vaarao tütar Amneris on samuti Radamesesse armunud ning karistuseks keelatud armastuse eest kuulutatakse Radames riigireeturiks ja suletakse esiisade hauakambrisse.

Lavastaja Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust. Kuigi „Aidat“ tuntakse kõige paremini võidumarsi järgi, mis kõlab tervituseks elevantide ja orjadega võidukalt sõjast naasevale Radamesele, on ooperis ka palju kammerlikku. Seega on sündmuste asetamine „iidse Egiptuse“ foonile pigem tegelaste meeleseisundite peegeldus, sümboliseerides nende ettekujutust suurejoonelisusest, jõulisest sõjaväest ja kõikevõitvast armastusest.“